/ 
/ 
Copyleft
Allikas: Vikipeedia
|
|
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Copyleft on mäng sõnal "copyright" ('kopeerimisõigus', autoriõigus). Copyleft on juskui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt kasutuslitsentsi abil. Esimene ja kõige levinum copyleft litsents on GNU GPL.
[redigeeri] Ajalugu
Copyleft'i idee lõi Richard Stallman töötades ühe Lisp interpreteerija kallal. Symbolics (firma) küsis Stallmanilt, kas nad võivad seda kasutada ja Stallman oli nõus oma lähtekoodi neile public domain all andma. Symbolics tegi mitmeid parandusi, aga kui Stallman küsis nende paranduste lähtekoodi, polnud Symbolics nõus talle seda andma. Stallman nimetas selle omanduslikuks tarkvaraks ja hakkas selle elimineerimiseks töötama. Stallman pidas ebapraktiliseks püüda kaotada kehtivat autoriõiguse seadust. Seetõttu otsustas töötada seaduste piires. Ta lõi oma kasutuslitsentsi GNU GPL-i, mis oli esimene copyleft litsents.
Arvatakse, et väljend "copyleft" on tulnud Tiny BASIC programmist. Selles sisaldusid väljendid nagu "@copyleft" ja "kõik valed kaitstud" naljatamaks tuntud väljendite "copyright" ja "kõik õigused kaitstud" üle. Stallman ise ütleb, et väljend on pärit Don Hopkinsilt, kes saatis talle kirja 1984. või 1985. aastal, milles oli öeldud: "Copyleft – kõik õigused kaitstud". Väljendit "copyleft" kasutas Principa Disordia ja arvatakse, et Hopkins võis oma väljendi sealt saada. Ray Johnson kasutas seda väljendit veelgi varem kunstis.
[redigeeri] Copyleft'i kasutamine
Copyleft'i litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused:
- vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
- vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
- vabadus tööd muuta,
- vabadus levitada muudetud töid.
Lisaks kopeerimisõiguste muutmisele kindlustavad need litsentsid, et koopia saajad ei või litsentsi muuta. Mõned seadused, mida kasutatakse copyleft-litsentside jaoks, võivad varieeruda erinevates riikides. Mõned copyleft-litsentsid ütlevad ära kõikidest garantiidest, aga sellise tarkvara müümine on keelatud mõnedes Euroopa riikides.
