Arvuti

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Power Mac G5

1) Optilised kettad
2) Kõvakettad
3) AGP ja PCI siinid
4) Vahemälu (pildil jahutite taga)
5) Protsessor
6) Toiteplokk

Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.

Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter.

Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer.

                                      Infotehnoloogia

Arvuti on masin, mida võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli muistne arvutuslaud e. abakus. Abakus e. arvutuslaud leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine.

Järgmisena leiutati liitmisarvuti 1642. aastal Blaise Pascali leiutatud masin.

Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi vahendeid. Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.

1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke.

[redigeeri] Vaata ka:

[redigeeri] Välislingid

v • a • r Arvuti lisaseadmed
Põhi	Korpus • Monitor • I/O
Põhikomponendid	Toiteplokk • Emaplaat • CPU • Operatiivmälu • Kõvaketas • Graafikakaart • Helikaart • Võrgukaart • Jahutus
Lisakomponendid	CD-ROM • DVD-ROM • SCSI
Väliskomponendid	Printer • Skanner • Plotter • Modem • Kõlarid • UPS
Sisestusseadmed	Klaviatuur • Arvutihiir • Touchpad • Trackball
Mänguseadmed	Joystick • Mängurool • Gamepad • Dancepad • Püstol