Ajalugu

Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud artiklist Ajalooteadus)

See artikkel räägib üldmõistest; Herodotose teose kohta vaata artiklit Historia

Vajab toimetamist.

Ajalugu tähendab nii minevikku kui ka teadmisi minevikust ehk mineviku käsitlust. Eri elualad kasutavad terminit erinevalt, mistõttu mõistel pole ühte rahuldavat määratlust. Ajalugu on mõistena erineva tähendusega ka eri teadusvaldkondades. Universumi või looduse ajalugu on teine teadusvaldkond kui inimese või ühiskonna ajalugu.

Ajalugu kui iseseisev teadus uurib inimesi ja ühiskondi. Nende kahe uurimisobjekti tõttu, olenevalt rõhuasetusest, on ajalooteadust liigitatud humanitaarteadusete või sotsiaalteaduste hulka. Ajalooteadus uurib inimühiskonna minevikus toimunud sündmusi ja protsesse. Selleks kasutab ta allikaid, mida käsitleb eri meetodite abil. Ajalugu hõlmab aga ka ajalookäsitlusi, mis pole teaduslikud nagu pärimus või ajalooline dokumentaalfilm.

[redigeeri] Liigitus

Ajalooteadus on üks kõige laiahaardelisemaid teadusi. See on tingitud sellest, et igal ühiskonnaelu valdkonnal on ajalugu, mida saab ajalooteaduse meetoditega uurida.

Ajalugu on traditsiooniliselt jagatud järgmiselt:

Kronoloogiline
- Selle kohaselt jaguneb ajalugu (st minevik) eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks. Ajalooline aeg omakorda perioodideks, millest kõige üldisemad on vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja kaasaja ajalugu ehk lähiajalugu. Nende ajajärkude kronoloogilised piirid on vaieldavad. Samuti jagunevad need ajajärgud ise lühemateks perioodideks. Nii eristatakse keskajas vara-, kõrg- ja hiliskeskaega; uusajas varauusaega (1500–1800).
Geograafiline
- Selle kohaselt eristuvad terviklikena mandrite või suuremate regioonide ajalood. Sellisteks on eriti sageli Euroopa ajalugu, aga ka Ladina-Ameerika ajalugu või Aafrika ajalugu. Piirkondlike ajalugudena aga näiteks Baltikumi, Lähis-Ida või Balkani ajalugu.
Riikide ja rahvuste järgi
- See on kõige enam levinud ajalookäsitlus. Seda eriti paaril viimasel aastasajal, kui ajalookultuuri juhtivad maad on olnud rahvusriigid. Riikide ja rahvuste ajalood, olgu kirjutatud selle riigi elaniku või rahvuse esinadaja poolt või kellegi teise poolt, on kõige enam vaidlusi tekitanud. Seda eriti juhul kui mõnda riiki või rahvast on ajaloos erilisele kohale tõstetud või siis teisi rahvaid, eriti väiksemaid on tahetud sootuks n-ö ajaloost välja jätta.
Temaatiline
- Temaatiline ajalookäsitlus keskendub ühele või mitmele ajaloovaldkonnale. Sageli on valdkondlikud ajalood kõige teaduslikumad kuna kasutavad kõige laiadasemalt erinevaid uurimismeetodeid. Kuid on ka vastupidised näited, kus näiteks poliitilised ajalood on väga ideologiseeritud. Oma kujunemise ajal oli ajalooteadus suuresti poliitiline ajalugu.
- Traditsiooniliselt eristuvad järgmised teemad:
  - Poliitiline ajalugu, milles omakorda on rahvusvaheliste suhete ajalugu ja diplomaatia ajalugu
  - Ideede ajalugu ja mentaliteedi ajalugu
  - Majandusajalugu, milles on muuhulgas kaubanduse ajalugu, tööstuse ja põllumajanduse ajalugu
  - Sotsiaalajalugu, mis on äärmiselt lai valdkond ja kõige tihedamalt põimunud sotsiaalteadustega. Sellesse kuuluvad rahvastiku ajalugu, sotsiaalsete rühmade ja suhete ajalugu, milles omakorda on suurte valdkondadena naiste, tööliste ja vähemuste ajalugu
  - Kultuuri- ja kunstiajalugu

[redigeeri] Allikad

	Artikli selle osa faktiline õigsus on vaieldav. Vaieldav on allikate selline liigitus.
Vaata lähemalt selle artikli aruteluleheküljelt.

Esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised
Kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jne
Suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud)
Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid
Lingvistilised ajalooallikad: keel ja murded
Audiovisuaalsed ajalooallikad: fotod, filmid ja helisalvestised

[redigeeri] Abiteadused

	Artikli selle osa faktiline õigsus on vaieldav. Vaieldav on abiteaduste selline liigitus.
Vaata lähemalt selle artikli aruteluleheküljelt.

Ajalooline geograafia - Allikaõpetus - Antropoloogia - Arheograafia - Arheoloogia - Arhiivindus - Diplomaatika - Etnoloogia - Folkloristika - Genealoogia - Heraldika - Kronoloogia - Metroloogia - Mütoloogia - Numismaatika - Paleograafia - Sfragistika

[redigeeri] Etümoloogia

Eestikeelne termin "ajalugu" on neologism, mis on kasutusel alates 19. sajandi teisest poolest. Selle kasutuselevõtjaks peetakse Jaan Jungi. Enamikus Euroopa keeltes on selle termini vasteks laensõna, mis pärineb kreekakeelsest sõnast historia. See sõna tuleb verbist historein, mis tähendab järeleuurimist.

Eestikeelses sõnas on esil pigem lugu kui sündmus.

[redigeeri] Historiograafia

Pikemalt artiklis Historiograafia

Sõna "historiograafia" tuleneb kreeka sõnadest ιστορία (historía; 'ajalugu', 'mineviku uurimine') ja γράφο (graphō; 'kirjutan'), tähendades kõige lihtsamas mõttes ajaloo kirjutamist. Varem ongi ajaloolasi nimetatud historiograafideks. Sellel on aga ka väga palju muid definitsioone, millest olulisemad on:

Kogu ajalookirjandus üldse või mingi osa sellest (Eesti, Euroopa jne).
Analüüsiv ja kriitiline (teaduslik) ülevaade ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta; see tähendus on ka levinuim.
Ajalooteadmiste, -mõtte, -teaduse (ehk -kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal (näiteks Eesti ajaloo historiograafia). Ajalooteadus tänases mõttes hakkas välja kujunema Vana-Kreekas 6.–5. sajandil eKr.
Ajalooteaduse haru, mis uurib ajalookirjutust ennast.